In English  Suomeksi  Auf Deutsch  По-русски  
Esileht » Kohalik võim » Tartu Linnavalitsus » Osakonnad » Tartu... » Noors... » Rahvu...


Üldinfo

Kultuur

Tervishoid

Sotsiaalabi

Haridus ja teadus

Äri

Kohalik võim


Turism


Paneeldiskussiooni kokkuvõte

Eksperdid:  

Abed Qatanani, Noortekeskuste Euroopa Konföderatsiooni liikmesorganisatsiooni Fritidsforum noorsootöötaja, Rootsi

Jüri Sasi, Tartu abilinnapea 
   
Reet Kost, SA Archimedes Euroopa Liidu noorte kodanikuharidus-programmi Euroopa Noored Eesti büroo juhataja

Moderaatorid:  

Ülly Enn, SA Archimedes Euroopa Liidu noorte kodanikuharidus-programmi Euroopa Noored Eesti büroo kaasatuse ja koolituse valdkonna koordinaator

Peep-Ain Saar, Noorteühenduse Going UP juhataja
  

Räägiti järgmistest probleemidest avatud noorsootöös:

  • Avatud noortekeskuste roll ühiskonnas on muutumas. Kui kümme aastat tagasi võis Avatud noortekeskuses käimine tähendada, et noorel ei ole midagi muud teha, siis nüüdseks tuleb arvestada sellega, et vaba aja veetmise kohtade hulk on oluliselt kasvanud. Seda teades tuleb küsida, mis peaks muutma avatud noortekeskuse noorte jaoks eriliseks teiste vaba aja veetmise kohtade hulgas.
  • Täheldati põhirahvusest ja vähemusrahvusest noorte erinevat kaasatust avatud noortekeskuste tegevusse. Tendents on segregatsioonil: erineva kultuuritaustaga noored kalduvad tegelema erinevate asjadega erinevates kohtades.
  • Mõnede noortekeskuste vähene avatus teatud noortegruppidele võib tuleneda erinevatest põhjustest:
    • Noortekeskuse tegevus on pööratud sissepoole, tegevuste reklaamimine vähem kaasatud sihtgruppidele puudub või on vähene.
    • Info noortekeskuse tegevustest ei jõua võimaliku sihtrühmani arusaadavas keeles.
    • Noorsootöötajate oskused ja kogemused tööks erineva kultuuritaustaga noortega on vähesed.
    • Osavõtumaks mõnede tegevuste puhul välistab maksujõuetute noorte osalemise.
    • Lõimumisprojektide efektiivsust takistab ka see, et ühte noortekeskust kaldub külastama suhteliselt homogeenne noortegrupp, mis ei soodusta kokkupuutumist endast erinevate gruppidega.
    • Noorsootöötajatel võib olla eelarvamusi, mis takistavad positiivset suhtumist teatud gruppidesse. Vastavad eelarvamused kanduvad edasi ka noortele. Kui noorsootöötajad tunnistavad, et neil on eelarvamused ja hakkavad nende ületamiseks teadlikult tööle, siis saavad toimuda muutused ka noorte väärtustes ja hoiakutes.


Lahendused, mida pakub avatud noorsootöö:

  • Avatud noortekeskused on noortele üks võimalus vaba aja veetmiseks. Noortel peab olema võimalus  teha vaba aja veetmise võimaluste osas ka teisi valikuid.
  • Maa- ja linnanoortel on erinevad võimalused, sellega seoses võivad ka maa ja linna avatud noortekeskuste rollid olla väga erinevad.
  • Uurimused näitavad, et umbes 80% oma ajast veedavad noored eakaaslaste seltsis. Psühholoogid väidavad, et noored õpivad koos olles suhtlemisoskusi, saades oma eakaaslastelt tagasisidet ja otsides oma kohta elus. Avatud noortekeskus on koht, kus noored saavad kohtuda vähem ametlikus keskkonnas ning kus noorsootöötajatel on võimalus olla kohal ning avaldada mõju noorte hoiakute ja väärtuste kujunemisele.
  • Avatud noortekeskus on koht, kuhu noor saab tulla kohtuma täiskasvanuga, kellel on tema jaoks aega, kellega saab teha koos erinevaid tegevusi ja rääkida noore jaoks olulistel teemadel.
  • Avatud noorsootöö saab toetada riskide ennetamist noore elus (7-12 elueas) ja noore kodanikuväärtuste kujunemist (12-17 elueas).
  • Noorte aktiivsuse tõstmine algab sellest, et lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest ning noori kaasatakse noortekeskuse igapäeva tegevusi puudutavate otsuste tegemisse.
  • Noorsootöötaja võib julgustada noori moodustama noortegruppe, mis põhinevad ühisel huvil: nt jalgpalligrupp, diskogrupp vms.
  • Avatud noortekeskused võiksid olla aktiivsemad oma tegevuste reklaamimisel väljapoole.
  • Avatud noorsootöö ei peaks piirduma noortekeskustega, vaid võiks liikuda ka teistesse keskkondadesse, kus noored sageli viibivad.
  • Noortekeskus võib olla vahend, mille abil vähendatakse vähemusgruppide, sh erineva kultuuritaustaga noorte eraldatust ühiskonnast. Selleks tuleks:
    • pakkuda infot noortekeskuste tegevustest ka vähemusgruppide noortele neile  arusaadavas keeles;
    • korraldada ühistegevusi erineva kultuuritaustaga noortele;
    • olla teadlik sellest, et multikultuurne hästitoimiv personal noortekeskuses on eeskujuks erineva kultuuritaustaga inimeste väärtustamisele ka noorte hulgas.