est / eng

RegiÖÖ esinejad!


Sunnfjord group

Sunnfjord groupil tegelikult ei olegi nime (festivali tarbeks nimetati nad "Sunnfjord groupiks") - nad ei mängi tavaliselt bändina koos. See-eest on nad mänginud ja mängivad mõnikord noorte viiuldajate grupis "Gamlebanken", mis tähendab "vana pank". Nad on kõik pärit Sunnfjordist - piirkond Norra lääneosas - ning seepärast kutsub Ingunn Tartu Ülikoolist neid "Fire Fra Sunnfjord" - "Neli Sunnfjordist".
Kõik neli on õppinud "kõvavihaviiulimängu" (i.k. "hardangerviolin") koos Norra tuntuimate muusikutega nagu Håkon Høgemo ja/või Sigmund Eikaas - kaks parimat kaasaegset viiuldajat Norras ning kõiki nelja peetakse väga andekateks. Kõik nad õpetavad ka noori viiuldajaid.
"Kõvavihaviiulimängijad" on:
Erlend Apneseth, kes on 20 aastat vana. Ta on võitnud mitmeid rahvamuusika võistlusi ning saanud pärjatud auhindadega Norras. Lisaks õpib ta rahvamuusikat Ole Bulli Akadeemias Vossis.
Leif Erik Stuhaug - 27 aastat vana. Ta on õppinud rahvamuusikat Raulandi Akadeemias ning Ole Bulli Akadeemias Vossis. Ta on olnud mitmete "kõvavihaviiulimängijate" kooslustes aastate vältel.
Åslaug Timenes Bell on 22 aastat vana. Neiu on ka õppinud rahvamuusikat ning olnud mitmete koosluste liige. Kaks aastat tagasi võttis ta osa ühest Nordicu kontsertprojektist, kus oli muusikuid Norrast, Rootsist, Taanist, Soomest ja Shetlandist. Projekti nimeks oli "Põhjamaine toon" (i.k. "Nordic tone").
Iselin Mulen Eikås, 23 aastat vana. Tema on osalenud samuti väga mitmete koosluste töös.

Miriam Andersén

Miriam, kes on tuntud rootsi lauljatar ja riksspelman, st meisterlik rahvapillimängija, on sel aastal RegiÖÖ külaliseks. Haldjahallide juustega Miriam on ka varajase muusika spetsialist ning valdab mitmeid arhailisi instrumente. Tartusse võtab ta kaasa gusli - viikingite metallkeeltega lüüra, et esitada viikingi poeetide ja virtuooside - skaltide - pärimuslaule. Miriami kohta võib lisaks lugeda siit: http://www.miriamandersen.com/.

Vilki

Läti tantsutuba veavad kuus "hunti" - ansambli Vilki nimi tähendab maakeeli "Hundid". See läti meestepunt on pühendunud sõdurilaulude laumisele, pillide ehitamisele, sõjariistade ja ehis-sepiste loomisele. Lisaks: http://folklora.lv/kopas/vilki/en.shtml.

Visi

Leedust tuleb väga mainekas ja aastakümneid tuntud ansambel Visi. Kõlab leedu unikaalne mitmehäälne laul (sutartines), ballaadid kandle saatel, tantsumuusika väga auväärsetelt Leedu rahvamuusika asjatundjatelt. Kuulda saab traditsioonilisi rahvapille (kannel, haamerkannel, viiul, flöödid, trumm, torupill jms). Veel Visi kohta: http://www.mic.lt/en/folk/persons/info/visi.

Ütsiotsõ

Ütsiotsõ tegutseb aastast 2005 ja koosneb neljast Lõuna-Eesti juurtega mehest: Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Lauri Sommer ja Kaspar Kolk. Ansambel hoiab alal ja arendab arhailist regilaulu. Rahvalauludest kumab läbi Ütsiotsõdõ huvi vanamuusika vastu - laulude peamine töötlusvahend on mõne lisahääle loomine ühislaulmise käigus. "Et arhailises meestelaulus oleks rohkem võimalikke maailmu," ütlevad mehed ise. Samas on laulmisel samavõrd oluline "külakõla" ja vana keel, traditsiooniline põhihääl igas laulus. Lauri Sommer ütleb, et lauludes kõlavad koos traditsioonilised hääled ja pähe tulnud partiid, pärimus ja sealt lähtuv vokaalne ulme: "Vana kiil on meile armas ja kodune, samuti ka lugude tundetoonid, mida praeguses muusikas enam sellisena ei kohta. Nii me siis laulamegi ütsiotsõ, st yhtejärge ja lakkamatult."

Dialekt

Pärimusmuusikaga tegelev ansambel Dialekt Mäksa vallast Tartumaalt, kes on nüüdseks tegutsenud 3 aastat, koosneb andekatest 15-17 aastastest noortest. Oma vahetute nooruslike esinemistega oleme publikut rõõmustanud üle kogu Eesti. Proove teeme Mäksa valla toetusel kohalikus noortekeskuses. Ansamblisse kuuluvad: Maria Rebane - laul, Stella Rebane - plokkflööt, kannel ja laul, Eleri Lillemäe - klahvpillid, laul, Rauno Karro - akustiline kitarr, Sander Gorgišeli - basskitarr, Otto Kontro - trummid, Raiko Raalik - klahvpillid, Johannes Laas - elektrikitarr, laul, Priit Moppel - ansambli juhendaja.
Uuri veel: Dialekt MySpace'is.

Lauri Õunapuu ja Tarmo Noormaa

Ülemakstud Rentslihärrad: Lõõtsad, lood ja laulud 19. - 20. sajandi vahetuselt.

Väike Hellero

Oleme koos juba kümme aastat. Selle ajaga on kogunenud päris suur hulk laule – Eestist ja Setomaalt, vadjalastelt ja ingerlastelt. Laulud on pärit Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest. Krabisevatelt vaharulli- ja plaadisalvestustelt kostab üks teistmoodi helimaailm, kõlamaastik, mis praeguseks suuresti kadunud ja kõrvale esmakuulmisel võõraski. Seda suurem on tuttav olemise rõõm. Lauludega on nii, et ühest küljest on nad vanad. Oleme nad ju arhiivilindistuste järgi õppinud ja püüame laulda nii, nagu vanasti lauldi. Meile meeldib nii. Teisest küljest on need laulud just nüüd, siin ja praegu. Need on meie laulud ja meie oleme uued. Veel Väikese Hellero kohta: Väike Hellero.

Liinatsuraq

Liinatsuraq om Tartoh ütte kjauv seto miihhilaulu park´. 2000. aastaga sügüse naksiq jo innegi harvakult üteh esinenüq meheq kuuh kõrra perrä laulmahe kjauma. Koorih laulvaq päämiselt seto juuriga mehe, kiä elässeq Tartoh ja kinkäle miildüs sääne miihhi laul, mitä laulti 19. aastagasaa lõpuh ja 20. aastagasaa algusõh seto küllih.
Seto miihilaul om veid´o tõistmuudu, ku njooq lauluq, mitä naas´eq ommaq laulnuq; miihhi lauluh om erri muudu pingutõduq helüq, pikembäq ääleq ja pall´o erisugumatsi ilostuisi. Nigu seto naisilauluh, jagonõs ka seto miihhilauluh synolise järgi ütlev koor terävä helüga killõst ja vool´ult lakja hargnõvast torrõst. Liinats´uraq laulvaq njoid laulõ, mitä myistsõvaq viil Kodo-Setomaal uma laulõ laulnuq Uusvada ja Meremäe meheq, veid´o vähäp laulõ tõisist Setomaa nulgist, naisi puult üle võõdõt miihhilaulõ ja setokõisi ummamuudu ümbre pant vahtsit rahvalaulõ. Kae perrä: Liinatsuraq.

Triskele

Ansambel Triskele tuli kokku 1997. aastal Tartus eesmärgiga esitada eesti vaimulikku rahvamuusikat. Enam kui kümne koosmusitseerimisaasta jooksul on ansambel avaldanud viis CD-plaati, millel tõlgendanud eesti rahvapärast koraalivaramut, keskendudes just Lõuna-Eestist pärit vähemtuntud koraaliteisenditele. Vaimuliku muusikapärandi kõrval on ansamblile inspiratsiooni pakkunud ka eesti regilauluvaramu. Triskele on järjepidevalt esitanud Euroopa keskaja muusikat, mille diapasoon ulatub antiik-kreeka hümnidest 16. sajandi "Piae Cantiones" kogumikuni.
Ansambel ühendab seadetes sageli rahvapärase laulmisviisi ning rikkaliku instrumentaariumi, milles on esindatud nii eesti rahvapillid (kannel, hiiurootsi kannel) kui ka keskaegses Euroopas kasutusel olnud instrumendid (lauto, fiidel, rebekk, flöödid, trummid). Triskele muusikuid ühendab sügav huvi eri maade ja rahvaste vaimulike traditsioonide vastu, mille mõjusid leiab kindlasti ansambli esitusmaneeris ning lähenemises algmaterjalile.
Triskele on andnud kontserte paljudes Eestimaa kirikutes, pärimus- ja kirikumuusika festivalidel. Ansambel on käinud välisturneedel Hollandis, Leedus, Tšehhis ja Soomes. 2003.a. esindas Triskele Eestit Euroopa Liidu uute liikmesmaade muusikat Austrias tutvustavas projektis "Stimmen für Europa". Triskele veebis!

Vaikuse Muusika

Vaikuse Muusika (Musica Silenti) stuudio on loodud 1992. aastal Tõnu Sepa initsiatiivil Tallinnas ja alates 2006. aastast tegutseb ta Tartus Jakobi Mäe Kultuurikoja juures. Stuudio on keskendunud vanemale sakraalmuusikale ja eesti ning teiste rahvaste vaimulikule rahvalaulule. Vaikuse Muusika Stuudio

Kristjan Lüüs

Amatöörnäitleja-muusik! Kristjan on üks väike osake sellest, mida RegiÖÖ üritab hakata tooma oma festivalile - noorte autorilooming. Iga rahvalaul on saanud kord alguse kellegi loomingust. Kui paljude praeguste noorte autorite loomingust võib tulevikus saada rahvalaul? Seda me hakkamegi teada saama. Kristjanit on võimalik kuulata siin: youtube!

OORT

OORT haarab sarvist Suurel Härjal ja kannab sügavad vaod regirocki põllule. Nii kanduvad müütilised elamused aastatuhandete tagant Teieni, luues laulus meie rahva tulevikku.
Oorti otsingud muusikas püüavad tunnetust ajast, mil regilaul väljendas eluviisi - kõik rõõmud, mured ning seos loodusega väljendus laulus. Oort püüab taasluua regilaulule kohta meie igapäeva elus, et see ei oleks vaid pelgalt meelelahutus või muuseumieksponaat. Ansambli kõlapildis võib arhailise rahvamuusika ümber leida nii popi-, jazzi- kui ka metali-varjundeid.
Oma kuulajaid on Oort leidnud lisaks Eestile ka Šotimaal, Norras, Soomes, Leedus, Lätis, Poolas, Venemaal ja Ameerikas.

Aleksander Sünter

Sass on üks põhjustest, miks RegiÖÖ siin maamunal üldse eksisteerib - tema oli just see inimene, kes esimesed kaks aastat RegiÖÖd eest vedas. Samuti on ta tuntud rahvalaulik-muusik ning Oorti solist.