RegiÖÖ 2015

>> >  Avaleht > ESINEJAD / PERFORMERS

ESINEJAD / PERFORMERS

KAVAL KÄSI  Ansambel Kaval Käsi tegutseb Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juures. Oleme koos mänginud-laulnud juba ligi 10 aastat. Repertuaaris on eesti vanem ja uuem rahvamuusika ja lastelaulud. Seaded teeme ise. Mängime ka omaloodud lugusid, samuti loovad lapsed enamjaolt ise oma soolod ja vahemängud. Loovuse ergutamine on koosmängurõõmu kõrval olulisim ansambli eesmärk. Meie ansambel on nagu pere - siin mängivad sõbralikult koos väga erineva vanusega lapsed-noored. Pill, mida kõik ansamblilapsed oskavad, on väikekannel.

Ansamble Kaval Käsi is organised near Tartumaa Central Folklore Assosciation. We have performed together already about 10 years. There are estonian older and newer folk-music and kid’s songs in the repertoire. We make the arrangements ourselves. We also play our own songs. Also the kid’s are creating their own solo’s. Creativity is the most important goal of the ansamble besides the joy of playing together. Our ansamble is like a family – there are kids-youngsters with different ages in the group. The instrument that everybody can play is little candela.



POISTEBANDE koosneb  noortest,  kes enamus õpivad  Tartu muusikakoolides   klassikalist muusikat. Erinevate  maade rahvamuusikast mängides on neile kõige lemmikumaks kujunenud  iiri ja briti saarte pärimus, mis kõlab traditsioonitundjale pisut tavatuna tänu  klassikalistele pillidele nagu saksofon, tšello, klaver.

Poistebande is group of youngsters who are studying classical music in Tartu. Boys are interested about folk and traditional music from different regions of the world, but the favorite repertoire comes from Ireland and british islands. Sound of the Poistebande  is untypical for traditional music  because of instruments they are using- saxophone, cello,  piano.

Pärtel Pilv ( saksofon), Alden Mayfield (laul, kitarr), Tobias Pilv (tšello), Vidrik Tabas ( viiul), Villem Suits (klaver), Kaarup Tabas ( väike trumm).


 

MOOSTE RAHVAMUUSIKAKOOL, õpilased Kati Soomets (viiul), Uku Zolgo ja Mihkel Sildoja (lõõtspillid) tervitavad teid paladega, mida õpiti üheskoos Kihnu pärimusmuusikalaagris äsja möödunud suvel. Regiöö festivalil teie ette astuvad õpilased alustasid oma muusikaõpinguid kooli algusaastal kolm talve tagasi. Õpilastega musitseerib kaasa kooli eestvedaja, õpetaja Krista Sildoja (viiul).

Folk music school of Mooste, Students Kati Soomets (violin), Uku Zolgo and Mihkel Sildoja (concertinas) greet you with songs, which were studied together in etno-camp in Kihnu island last summer. Students who you can hear in Regiöö festival this year, started their music studies in autumn three years ago. There is also teacher Krista Sildoja (violin) on the stage who is the head of the school that the group is studying in. 



TAEVASTIIB Tartu lasteansamblilt kõlavad lihtsad seaded rahvalauludele ja pillilugudele. Kuigi nimi Taevastiib sai ansamblile pandud helesinise õnneliblika järgi, on taevastiiblased ise kõike muud kui õrnad liblikad. Pigem on vastupidi, kus Taevastiib kohal, seal ikka midagi juhtub ja toimub. Kuidas teisitigi, kui koos on   noored vanuses11-13aastat.  

Tartu’s kid’s ensamble will perform some simple folk song and instrumental arrangements. Although the name Taevastiib (sky-wing) inspiration came from light-blue butterfly, the members of Taevastiib are nothing but weak butterflies. Where the Taevastiib is performing, there is alwas something happening. There must be something different when the members are 11-13 years old.

Marko Roosiväli (kitarr), Viktoria Vesso (plokkflööt), Anzelika Jermolaeva (plokkflööt), Tuule Pihlap (karmoška), Oskar Piik (viiul), Signe Ahas (viiul),Ants Ilmar Simm (kitarr), Trevor Õun (trumm), Kermo Kivioja (trumm), Pille Randlane (kellamäng), Maria Grinjuk (väikekannel), Kadri Pikkur (väikekannel), Virginia Vesso (väikekannel), Robert Petrov (kitarr).



RATILIO (www.ratilio.lt) - Vilniuse Ülikoolis juures tegutsev tudengite ja õpetajate ansambel Ratilio (ratas) on aastatega tunnustust kogunud ja   pärjatud 2010 aastal kui parim noorte pärimusansambel. Laulud, pillilood  on kogutud ansambliliikmete  ekspeditsioonide käigus oma kodukandis. Ratilio muusikud  mängivad  erinevaid  traditsioonilisi leedu pille nagu sikusarv, väikekannel, viiul, trumm ja lisaks oivalisele pillimängule on nad osavad lauluesitajad. Nende repertuaaris on erilisel aukohal mitmehäälne laulustiil –Sutartines, mis võeti 2010 aastal UNESCO vaimse pärandi kaitse alla.

Vilnius University Folkore Ensemble "Ratilio" was founded in 1968. The name "Ratilio" (pronounced [rʌti'lo:]) doesn't have a certain meaning, although it occurs in some Lithuanian folk songs and is derived from the word "ratas", meaning "circle, wheel". Young people studying various subjects - philology, physics, medicine, biology, mathematics, etc. - take part in the ensemble's activities. At present, there are more than 30 people in this ensemble. Songs, dances, and round dances are learned from folklore collections and from compatriots met during annual folklore expeditions. One can listen to ancient music instruments such as ragai (horns), daudytė, skudučiai (pan-pipes) and kanklės (a type of nine to five-stringed zither). A special part of their program is formed by the archaic Lithuanian folklore genre of multipart harmonious singing the “sutartinė” (which was added by the UNESCO to the list of  intangible cultural heritage in 2010). In 1980, their first record was made, entitled “Lietuva - dainų kraštas” (“Lithuania Country of Songs”). A second release was recorded in 1987. In 1990 an audiocassette and in 2002 a 2-CD album was made. The ensemble has been awarded a traditional Lithuanian award "Aukso paukštė" in the nomination of the Best Youth Folk Ensemble of 2010. In 2013 we celebrated our 45th anniversary and have released a new 2-CD album of folk songs and instrumental music.



Maari Kallberg, Kaisa Ristiluoma  Viena –Karjala ürgvanad ja uued laululood, maagilised joigud,   tubased jutud pärinevad arhiividest ja asjatundlikele teada raamatutes.  Kahtlemata on  esitajate oma Viena-Karjala  kogemused  rikastanud interpreteeritava materjali tõlgendamist ja aidanud selle mõistmist.

Viena Karelian rhapsody – the songs and the stories

Viena Karelian new and old songs, yoiks, and stories from archives and books  combine to the rhapsody. Interpretation of the songs and stories reflects also the performers own experiences from Viena Karelia.



Miriam Andersen on oma muusikuteel kohtunud ja koos musitseerinud paljude rahvusvaheliste interpreetidega, olles kodus erinevates muusikastiilides – euroopa keskajast kuni kaasaegse ooperilauluni. Ta on õppiniud Baselis (Šveits) vanamuusikat ja pillimängu ning saavutanud silmapaistva osavuse mitmetel haruldastel näppepillidel nagu gusli (viikingiaegne lüüra), keskaja harf, ja eriti suure tunnuste võitis ta 2010 aastal rootsi traditsioonilist sarvemuusikat esitades, pälvides sellega Rootsi riigimuusiku staatuse. Seekordne Regiöö kava on koostöös ansambliga KÜLAKÕLA ja kostuvad gregooriuse laul, keskaja palverännulaulud mis oma kandjate kaudu jõudsid ka Skandinaaviasse ja ka Eestisse.

Instrumendid - keeltrumm / stringdrum,  gusli (viikingiaegne lüüra), harf / harp.

Programm with ensemble KÜLAKÕLA:
Gregorian chant, medieval popular and pilgrim songs - some of them among the earliest religious songs in Swedish language. And of course some folk hymns.


KÜLAKÕLA Ansambli  keskmes on Eesti pärimusmuusika, lõuna -ja kagunurga  mitmehäälne rahvamuusika ja rahvakoraalid. Trio on  kasvanud välja   ansambel Triskele  kooslusest, mis esitab Eesti rahvakoraale –ja regilaule kui ka  Euroopa keskaja muusikat. Lisaks on KÕLAKÕLA liikmed olnud kaastegevad  erinevates ansamblites ja kooslustes, interpreteerides  paljudes stiilides- antiik-kreeka, euroopa keskaeg, renessanss, barokk ja erinevate maade  rahvamuusika.

KÜLAKÕLA  musitseerimine on „lihtne ja  vähese“ seadega, et mitte algsest a capella laulude olemusest kaugeneda. Enamus laulutekstid on  vana- tartumaa äärealadel eksisteerivates  dialektides -Võru ja Setu keeles ja muusikaliselt eristub see Eesti teistest  piirkondadest  oma ainulaadse  mitmehäälsuse ( burdonism, heterofoonia) poolest. KÜLAKÕLA musitseerimisviisi teeb eriliseks liikmete poolt kasutatavad pillid, mis on suures osas nende endi valmistatud ja lisaks kasutavad nad esinemistel külameelelu loomiseks  ka tavatuid muusikategemisvahendeid- saag, hobuseraud, lehmakell, igasugu kõlinaid-kulinaid.

Tarmo Tabas –laul/vocal, kannel/zither, raamtrumm/ framedrum, kõlad-kulinad/ clatters

Heikki Rein Veromann –laul/vocal, flöödid/flute, külakõlad/village -sounds

Toivo Sõmer –laul/vocal,  kandled/zithers, kulinad-kolinad/  clitters-clatters

The ensemble KŰLAKÕLA is centred around Estonian folk music, particularly the traditions of  the southern and southeastern regions (Võru and Setu), including polyphonic music traditions, antiphonal song (regilaul), and folk hymns.

KULAKÕLA makes music in a „simple, poor man`s“ arrangement, in order not to distance itself from original a capella singing. Lyrics are in the dialect spoken to this day in areas around the periphery of the old county of Tartumaa. This kind of song tradition has been shaped over many centuries. The group`s composition is typical for the performance of polyphonic Setu folksongs, where the lead singer sings a line, and the chorus joins in on the last syllable and repeats the line (often with variations). The ability to improvise is crucial: without this ability it is impossible to become a recognized singer. Today, the Setu folk song (Seto leelo) is on the UNESCO  non-material heritage list. KŰLAKÕLA accompanies the songs with instruments widely used in the southern Estonian region: the traditional zither (kannel) and wind instruments - flutes and whistles. The meaning of the ensemble`s name is emphasized by the fact that in order to create a village atmosphere in its performances, the group uses other instruments for making music … the saw,  the horseshoe, the cowbell, all kinds of ringing objects, clatters.



Duo Malva & KirsipuAkordion koos laulu ja kehapilli-rütmiga kõlab juba nagu ansambel, kui sinna lisada veel kaasakiskuvalt gruuviv rütmimootor, siis annab kooslus väiksemat sorti orkestri mõõdu välja!

Kaks meest Viljandist, kes pillidega hea meelega mürgeldavad, kuid ei põlga ära ka rahulikumat põhjamaist helikeelt. Regilaulud, torupillilood ja uuem folkloor – olgu lugu missugune, otsime oma muusikas lihtsust, kuid isikupära, minimalismi, kuid võimsust. Tantsuline-mõtlik, omaloominguline ja pärimuslik! Tõeline Power Folk!

The accordion, vocals and the rhythm of the body instrument sounds like a band but if you add a thrillingly groovy rhythm engine, it becomes a full orchestra!
These two men from Viljandi like to play around with musical instruments but they do not shy away from more serene Nordic soundscapes either. Runo-songs, bagpipe tunes and newer folklore – in all of their songs, they are constantly searching for uniqueness in simplicity and minimalism and power in their music. Rhythmic but contemplative, original but nevertheless traditional! Power Folk from Estonia!

Kulno Malva – akordion, laul, torupill, kehapill / accordion, bagpipe, vocals, body percussion
Tõnis Kirsipu –  perkussioon, kehapill / percussion, body percussion
www.malvakirsipu.com



AR- GODUdmurdi lauljad  Maria Korepanova ja Nikolai Anissimov  oma  aegadetaguste pärimuslauludega on  koostöös lõunaeesti multiinstrumentalisti Toivo Sõmer´iga ladumas uusi kihte traditsioonide rikkalikku varamusse. Ühiskava koosneb põhiliselt Udmurdi erinevate piirkondade  rahvalauludest, kuhu on põimitud soome-ugri väikerahvaste ürgseid meloodiaid.

Udmurtian singers Maria Korepanova and Nikolai Anissimov  union with Estonian multiinstrumentalist Toivo Sõmer  mixing archaic folksongs and fenno-ugrian melodies.

Maria Korepanova - laul, parmupill
Nikolai Anissimov - laul, parmupill
Toivo Sõmer - mandoola, seto kannel


TRISKELE (www.triskele.ee) Ansambel Triskele tuli kokku 1997. aastal Tartus eesmärgiga esitada eesti vaimulikku rahvamuusikat. Enam kui seitseteist koosmusitseerimisaasta jooksul on ansambel avaldanud kuus CD-plaati, millel tõlgendanud eesti rahvapärast koraalivaramut, keskendudes just Lõuna-Eestist pärit vähemtuntud koraaliteisenditele, ja vanemaid rahvalaule. Vaimuliku muusikapärandi kõrval on ansamblile inspiratsiooni pakkunud ka eesti regilauluvaramu. Triskele on järjepidevalt esitanud Euroopa keskaja muusikat, mille diapasoon ulatub antiik-kreeka hümnidest 16. sajandi "Piae Cantiones" kogumikuni. 

Triskele muusikuid ühendab sügav huvi eri maade ja rahvaste vaimulike traditsioonide vastu, mille mõjusid leiab kindlasti ansambli esitusmaneeris ning lähenemises algmaterjalile.

Ensemble Triskele started activities in 1997 with an aim to perform religious folk music. Within 17 years of co-operation Triskele has released six CD-s interpreting rich heritage of Estonian folk hymns, concentrating especially on less-known hymns from South-Estonia. In addition to folk music, Triskele has regularly performed European medieval music. Also in these programmes the emphasis has been laid on religious songs, the range of which has covered music from ancient Greece up to the 16th century “Piae Cantiones” collection.
Uniting factor for the members of the ensemble has been keen interest in various religious music traditions, the influences of which can be found in the performing style of the ensemble and its approach to the original sources.

Ergo –Hart Västrik – vocal
Heikki-Rein Veromann- vocal, flute
Tarmo Tabas – vocal
Janno Mäe – vocal, framedrum


 

TULI TAEVAST  Ansambel Tuli Taevast on välja kasvanud Tartu Vaikuse Muusika stuudiost, kust sai alguse huvi vana muusika ja unustatud pillide vastu. Ansambli esituses võib kuulda nii äsjasündinud viise kui ka sajanditevanuseid igikestvaid meloodiaid eesti vaimulikust rahvalaulust kaugete maade pärimusmuusikani. Vanad lood on värskes seades saanud uue hingamise. Ansambliliikmete lootus on, et esitataval muusikal on tervistav mõju. 

Ansamble Tuli Taevast (fire from the sky) grew out from Tartu’s Silent Music studio, where the interest into old music and forgotten instruments began. There are newborn melodies as well as centuries old eternal melodies from estonian clerical folk-song as well as folk-music of distant lands. Old songs have gotten new life in new arrangements. The members of ansamble hope that the music will have a healing power.

Mari-Liis Riibak - simbel, laul
Liis Kibuspuu - flöödid, löökpillid, laul
Maili Nurme - harf, laul
Triin Preisfreund - kannel, laul
Helena Uleksin - harf, flöödid, fiidel, laul
Margit Koger - viola da gamba, laul
Kaari Uus - nyckelharpa
Kristiin Lääts - saksofon, laul
 

<<| | >>

Kontserdipaigad
Festival venue 

26.-27.09.2015 

Tartu City, ESTONIA

Vilde Lokaal & kohvik
Vallikraavi 4, Tartu
KAART / MAP 


Tartu Jaani kirik
Jaani 5, Tartu
KAART / MAP

 

 


Toetajad
Co-financed by 

Tartu Linn

Eesti Kultuurkapital

Tartu Kultuurkapital

Kultuurkapitali Tartumaa Ekspertgrupp

MTÜ Triskele

MTÜ Kirepi Mõis

OÜ Miameedia

 

Korraldaja / Arrangement by:

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

 

Festival REGIÖÖ 2015 is held in co-operation with Nordic-Baltic Oral Singing Traditions Network (BNOSTIN) program, supported by Nordic Culture Point.

Powered by MIAMEEDIA| Management TRAKS| Admin